{"id":63776,"date":"2026-11-08T10:15:24","date_gmt":"2026-11-08T10:15:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.worldclock.com\/pohja-ameerika\/aeg-kuuba\/"},"modified":"2026-11-08T10:15:24","modified_gmt":"2026-11-08T10:15:24","slug":"aeg-kuuba","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/pohja-ameerika\/aeg-kuuba\/","title":{"rendered":"Kuuba"},"content":{"rendered":"<p>Kariibi meres asuv Kuuba koosneb suurimast saarest Kuubast, Isla de la Juventudi saarest ja mitmest v\u00e4iksemast saarest. Riigi pealinn on <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/north-america\/cuba\/time-in-havana\/\">Havanna<\/a>, ametlik keel on hispaania keel ja elanikke on ligikaudu 11,2 miljonit. Christoph Kolumbus avastas Kuuba saare 1492. aastal ja kuulutas selle <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/europe\/spain\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Hispaania<\/a> omaks. Kuuba oli Hispaania koloonia kuni 1898. aasta Hispaania-Ameerika s\u00f5jani, mille j\u00e4rel saar l\u00e4ks Ameerika \u00dchendriikide kontrolli alla. Kuuba iseseisvus 1902. aastal. Kuubas kasutatav valuuta on Kuuba peeso (CUP). 1959. aastal juhtisid Fidel Castro ja Che Guevara sissiv\u00f5itlejad Kuubale, et kukutada riigi diktaator Fulgencio Batista. Sellest sai \u201eKuuba revolutsioon\u201c. USA suureks meeleh\u00e4rmiks hakkas Castro looma suhteid N\u00f5ukogude Liiduga ja p\u00fc\u00fcdis sulgeda mitu Ameerika ettev\u00f5tet. 1961. aastal kuulutas Castro Kuuba sotsialistlikuks riigiks. <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/north-america\/united-states\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">USA<\/a> p\u00fc\u00fcdis Kuubale tungida ja selle \u00fcle kontrolli tagasi saada, kuid eba\u00f5nnestus. Alates 1965. aastast t\u00e4naseni on saart valitsenud Kuuba Kommunistlik Partei. Kuuba kliima on soe ja saart tabavad igal aastal arvukad orkaanid. <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/cuba-flag\/\">Kuuba lipul<\/a> on tugevad sinised triibud, s\u00e4ravvalge t\u00e4ht ja v\u00f5idukas punane kolmnurk \u2013 see kuulus tunnus s\u00fcmboliseerib riiki, mille pikas ajaloos on olnud palju murranguid ja visadust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kariibi meres asuv Kuuba koosneb suurimast saarest Kuubast, Isla de la Juventudi saarest ja mitmest v\u00e4iksemast saarest. Riigi pealinn on Havanna, ametlik keel on hispaania keel ja elanikke on ligikaudu 11,2 miljonit. Christoph Kolumbus avastas Kuuba saare 1492. aastal ja kuulutas selle Hispaania omaks. Kuuba oli Hispaania koloonia kuni 1898. aasta Hispaania-Ameerika s\u00f5jani, mille j\u00e4rel&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4319,"parent":63512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"custom-page-templates-countrypage.php","meta":{"_acf_changed":false,"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","footnotes":"","bs_cache_bypass_cache":0,"bs_cache_related_page":0},"class_list":["post-63776","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":["https:\/\/www.worldclock.com\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/Havana_cuba.jpg",500,330,false],"author_info":{"display_name":"clocker","author_link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/author\/clocker\/"},"comment_info":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=63776"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63776\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63512"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=63776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}