{"id":64120,"date":"2026-11-08T10:17:07","date_gmt":"2026-11-08T10:17:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.worldclock.com\/aasia\/aeg-iraan-2\/"},"modified":"2026-11-08T10:17:07","modified_gmt":"2026-11-08T10:17:07","slug":"aeg-iraan-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/aasia\/aeg-iraan-2\/","title":{"rendered":"Iraan"},"content":{"rendered":"<p>Iraan on suur riik L\u00e4his-Idas ja L\u00e4\u00e4ne-<a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/world-countries\/asia\/\">Aasias<\/a>, Omaani lahe, P\u00e4rsia lahe ja Kaspia mere vahel. Iraan piirneb l\u00e4\u00e4nes <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/iraq\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Iraagiga<\/a>, loodes <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/europe\/turkey\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">T\u00fcrgi<\/a>, Aserbaid\u017eaani Nahhit\u0161evani eksklaavi, <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/europe\/armenia\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Armeenia<\/a> ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/europe\/azerbaijan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Aserbaid\u017eaaniga<\/a>, kirdes <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/turkmenistan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">T\u00fcrkmenistaniga<\/a> ning kagus <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/afghanistan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Afganistani<\/a> ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/pakistan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Pakistaniga<\/a>. Iraani pealinn on <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/asia\/iran\/time-in-tehran\/\">Teheran<\/a>. Iraani pinnamoe moodustavad kaks peamist m\u00e4eahelikku, mis \u00fcmbritsevad k\u00f5rbeid ja soolasoid sisaldavat orgu. P\u00f5hjas on Kaspia meri ning l\u00f5unas P\u00e4rsia ja Omaani laht. Asulad paiknevad tavaliselt m\u00e4estikes, rannikul ja m\u00f5nes oaasis. Neis v\u00e4hestes piirkondades, mis sobivad p\u00f5llumajanduseks, kasvavad kultuurid h\u00e4sti, kui vett on piisavalt. Iraani tundlik keskkonnatasakaal on aga ohus, sest metsad ja p\u00f5llumaa v\u00e4henevad ning nende asemele laieneb k\u00f5rb.<br \/>\nKuni 1935. aastani tunti Iraani pigem P\u00e4rsia nime all; islamivabariigiks sai Iraan 1979. aastal p\u00e4rast seda, kui valitsev \u0161ahh oli sunnitud maalt lahkuma. Konservatiivsed vaimulikud j\u00f5ud k\u00f5rvaldasid kiiresti k\u00f5ik l\u00e4\u00e4nestumise m\u00e4rgid ning liberaalsed ja vasakpoolsed m\u00f5jud. Riiki m\u00f5jutavad praegu eesk\u00e4tt v\u00e4lismaiste moderniseerivate m\u00f5jude omaksv\u00f5tu tempo, vaimulike v\u00f5imu ja rahva valitsemises osalemise lepitamine ning laialt levinud reamin\u00f5udmised. Peamised majanduslikud v\u00e4ljakutsed on inflatsioon ja t\u00f6\u00f6puudus (eriti noorte seas).<br \/>\nP\u00e4rsia keel on indoeuroopa keel, mis on Iraani riigi- ja ametlik keel. \u00dcllatuslikult ei ole p\u00e4rsia ja araabia keel omavahel \u00fcldse sugulased, kuigi p\u00e4rsia t\u00e4hestik n\u00e4eb v\u00e4lja nagu araabia t\u00e4hestik; p\u00e4rsia keele grammatika sarnaneb paljude t\u00e4nap\u00e4evaste Euroopa keelte omaga.<br \/>\nIraani valuuta on riaal, rahvusvaheliselt t\u00e4hisega IRR; hindu \u00f6eldakse aga sageli toomanites.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Iraan on suur riik L\u00e4his-Idas ja L\u00e4\u00e4ne-Aasias, Omaani lahe, P\u00e4rsia lahe ja Kaspia mere vahel. Iraan piirneb l\u00e4\u00e4nes Iraagiga, loodes T\u00fcrgi, Aserbaid\u017eaani Nahhit\u0161evani eksklaavi, Armeenia ja Aserbaid\u017eaaniga, kirdes T\u00fcrkmenistaniga ning kagus Afganistani ja Pakistaniga. Iraani pealinn on Teheran. Iraani pinnamoe moodustavad kaks peamist m\u00e4eahelikku, mis \u00fcmbritsevad k\u00f5rbeid ja soolasoid sisaldavat orgu. P\u00f5hjas on Kaspia meri&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3929,"parent":63504,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"custom-page-templates-countrypage.php","meta":{"_acf_changed":false,"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","footnotes":"","bs_cache_bypass_cache":0,"bs_cache_related_page":0},"class_list":["post-64120","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":["https:\/\/www.worldclock.com\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/Asalem_Iran.jpg",500,330,false],"author_info":{"display_name":"clocker","author_link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/author\/clocker\/"},"comment_info":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64120"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64120\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63504"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3929"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}