{"id":64137,"date":"2026-11-08T10:17:09","date_gmt":"2026-11-08T10:17:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.worldclock.com\/aasia\/aeg-iisrael\/"},"modified":"2026-11-08T10:17:09","modified_gmt":"2026-11-08T10:17:09","slug":"aeg-iisrael","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/aasia\/aeg-iisrael\/","title":{"rendered":"Iisrael"},"content":{"rendered":"<p>Iisrael on v\u00e4ike, kuid \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesine L\u00e4his-Ida riik, millel on pikk rannajoon Vahemere idaosas ja v\u00e4ike v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s Punasele merele Eilati lahe juures. Pealinn on <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/asia\/israel\/time-in-jerusalem\/\">Jeruusalemm<\/a>. Iisrael piirneb edelas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/africa\/egypt\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Egiptuse<\/a> ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/palestine\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Palestiinaga<\/a> (Gaza sektor), idas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/jordan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Jordaaniaga<\/a> ning p\u00f5hjas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/syria\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">S\u00fc\u00fcria<\/a> ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/lebanon\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Liibanoniga<\/a>. Jordani j\u00f5e ja Surnumere \u00e4\u00e4res jagab riik piire Jordani L\u00e4\u00e4nekalda ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/jordan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Jordaaniaga<\/a>. L\u00e4\u00e4nekallas on olnud suurema osa 20. sajandist iisraellaste ja araablaste vaheline vaidlusalune piirkond, kuigi see on alates 1967. aastast Iisraeli kontrolli all. Lisaks neil aladel elavale valdavalt Palestiina araabia elanikkonnale on Iisraeli valitsus rajanud palju Iisraeli asundusi nii L\u00e4\u00e4nekaldale kui ka annekteeritud Golani k\u00f5rgendikule.<br \/>\nIisrael loodi p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da juudi rahva riigina. Iisraeli peetakse P\u00fcha Maa osaks (koos <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/jordan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Jordaania<\/a>, <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/africa\/egypt\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Egiptuse<\/a> ja Palestiina alade osadega). Piirkond on ajalooliselt oluline enamikule t\u00e4nap\u00e4eva monoteistlikele religioonidele, sest k\u00f5igil neil on piirkonnaga ajaloolised sidemed. Iisraeli kultuur h\u00f5lmab elavat kaasaegset ajalugu ja kultuuri, mis p\u00f5hineb peamiselt elanike mitmekesisel p\u00e4ritolul: juudi diasporaast naasnud t\u00f5id kaasa nende riikide traditsioonid ja murded, kus nad olid elanud.<br \/>\nNeed tahud teevad Iisraelist p\u00f5neva sihtkoha nii reisijatele kui ka palver\u00e4nduritele. Iisraeli ametlikud keeled on heebrea ja araabia keel; k\u00fclastajad v\u00f5ivad sageli kuulda ka vene, prantsuse, hispaania, amhara ja jidi\u0161i keelt, mida r\u00e4\u00e4gib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa iisraellastest \u2013 elav tunnistus juudi rahva tuhandeid aastaid kestnud hajalasest.<br \/>\nIisraeli valuuta on Iisraeli uus \u0161ekel (NIS). K\u00f5nekeeles nimetatakse seda \u0161ekliks (mitmuses shkalim) v\u00f5i \u201e\u0161ahh\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Iisrael on v\u00e4ike, kuid \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesine L\u00e4his-Ida riik, millel on pikk rannajoon Vahemere idaosas ja v\u00e4ike v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s Punasele merele Eilati lahe juures. Pealinn on Jeruusalemm. Iisrael piirneb edelas Egiptuse ja Palestiinaga (Gaza sektor), idas Jordaaniaga ning p\u00f5hjas S\u00fc\u00fcria ja Liibanoniga. Jordani j\u00f5e ja Surnumere \u00e4\u00e4res jagab riik piire Jordani L\u00e4\u00e4nekalda ja Jordaaniaga. L\u00e4\u00e4nekallas on olnud&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3933,"parent":63504,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"custom-page-templates-countrypage.php","meta":{"_acf_changed":false,"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","footnotes":"","bs_cache_bypass_cache":0,"bs_cache_related_page":0},"class_list":["post-64137","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":["https:\/\/www.worldclock.com\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/Jerusalem_Isreal.jpg",500,330,false],"author_info":{"display_name":"clocker","author_link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/author\/clocker\/"},"comment_info":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64137\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63504"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3933"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}