{"id":64637,"date":"2026-11-08T10:18:06","date_gmt":"2026-11-08T10:18:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.worldclock.com\/aasia\/aeg-pakistan\/"},"modified":"2026-11-08T10:18:06","modified_gmt":"2026-11-08T10:18:06","slug":"aeg-pakistan","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/aasia\/aeg-pakistan\/","title":{"rendered":"Pakistan"},"content":{"rendered":"<p>Pakistan on suur riik L\u00f5una-<a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/world-countries\/asia\/\">Aasias<\/a>. Araabia mere \u00e4\u00e4res asuvat riiki \u00fcmbritsevad l\u00e4\u00e4nes ja loodes <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/afghanistan\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Afganistan<\/a>, edelas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/iran\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Iraan<\/a>, idas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/india\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">India<\/a> ja kirdes <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/asia\/china\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Hiina<\/a>. Riik asub m\u00f5ne kuulsaima iidse kaubatee \u2013 Khyberi ja Bolani \u2013 \u00e4\u00e4res, mis kulgevad Kesk-<a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/world-countries\/asia\/\">Aasia<\/a> ja L\u00f5una-<a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/world-countries\/asia\/\">Aasia<\/a> vahel. Pealinn on <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/asia\/pakistan\/time-in-islamabad\/\">Islamabad<\/a>. Pakistani ajalugu ulatub tagasi inimtsivilisatsiooni algusesse L\u00f5una-<a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/world-countries\/asia\/\">Aasias<\/a>. Pakistanis asub Induse oru tsivilisatsioon, mis on \u00fcks maailma vanimaid.<br \/>\nPakistan on moslemiriikide seas ainulaadne, sest see on ainus riik, mis on loodud islami nimel. Muhammad Ali Jinnah juhitud Pakistani liikumise ja subkontinendi iseseisvusv\u00f5itluse tulemusena loodi Pakistan 1947. aastal iseseisva riigina subkontinendi ida- ja l\u00e4\u00e4neosa moslemienamusega piirkondade moslemitele. Pole \u00fcllatav, et Pakistan on \u00fcks maailma suurimaid moslemiriike.<br \/>\nPakistani suuruse ja asukoha t\u00f5ttu on see \u00fcks neist v\u00e4hestest riikidest maailmas, kus leidub igat liiki geoloogilisi struktuure. Seal on meri, k\u00f5rb (Sindh &amp; Pand\u017eab), rohelised m\u00e4ed (Loodeprovints), kuivad m\u00e4ed (Belut\u0161istan), j\u00e4\u00e4ga kaetud m\u00e4ed, j\u00f5ed, viljakas p\u00f5llumaa (Pand\u017eab &amp; Sindh), veevarud, kosed, metsad jne. Khyber Pakhtunkhwas ja Gilgit-Baltistanis asuvad Himaalaja, Karakorumi ja Hinduku\u0161i m\u00e4eahelikud. Pakistani k\u00f5rgeim punkt on 8611 m k\u00f5rgune K2, maailma k\u00f5rguselt teine tipp.<br \/>\nAmetlik valuuta on Pakistani ruupia. <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/pakistan-flag\/\">Pakistani lipul<\/a> on vasakus servas vertikaalne valge triip ja rohelisel v\u00e4ljal keskel valge poolkuu ning viieharuline t\u00e4ht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pakistan on suur riik L\u00f5una-Aasias. Araabia mere \u00e4\u00e4res asuvat riiki \u00fcmbritsevad l\u00e4\u00e4nes ja loodes Afganistan, edelas Iraan, idas India ja kirdes Hiina. Riik asub m\u00f5ne kuulsaima iidse kaubatee \u2013 Khyberi ja Bolani \u2013 \u00e4\u00e4res, mis kulgevad Kesk-Aasia ja L\u00f5una-Aasia vahel. Pealinn on Islamabad. Pakistani ajalugu ulatub tagasi inimtsivilisatsiooni algusesse L\u00f5una-Aasias. Pakistanis asub Induse oru tsivilisatsioon,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3984,"parent":63504,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"custom-page-templates-countrypage.php","meta":{"_acf_changed":false,"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","footnotes":"","bs_cache_bypass_cache":0,"bs_cache_related_page":0},"class_list":["post-64637","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":["https:\/\/www.worldclock.com\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/lahorefort_pakistan.jpg",500,330,false],"author_info":{"display_name":"clocker","author_link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/author\/clocker\/"},"comment_info":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64637","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64637"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64637\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63504"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3984"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64637"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}