{"id":64658,"date":"2026-11-08T10:18:10","date_gmt":"2026-11-08T10:18:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.worldclock.com\/louna-ameerika\/aeg-peruu\/"},"modified":"2026-11-08T10:18:10","modified_gmt":"2026-11-08T10:18:10","slug":"aeg-peruu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/louna-ameerika\/aeg-peruu\/","title":{"rendered":"Peruu"},"content":{"rendered":"<p>Peruu on riik <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/world-countries\/south-america\/\">L\u00f5una-Ameerikas<\/a> mandri l\u00e4\u00e4neosas, Vaikse ookeani l\u00f5unaosa \u00e4\u00e4res, ning h\u00f5lmab osa Andidest, mis kulgevad piki kogu L\u00f5una-Ameerikat. Peruu piirneb p\u00f5hjas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/south-america\/ecuador\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Ecuadori<\/a> ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/south-america\/colombia\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Colombiaga<\/a>, idas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/south-america\/brazil\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Brasiilia<\/a> ja <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/south-america\/bolivia\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Boliiviaga<\/a> ning l\u00f5unas <a href=\"http:\/\/worldclock.com\/south-america\/chile\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">T\u0161iiliga<\/a>. Pealinn on <a href=\"https:\/\/www.worldclock.com\/south-america\/peru\/time-in-lima\/\">Lima<\/a>. Peruu on v\u00e4ga eriline ja mitmekesine riik, millel on palju ainulaadseid geograafilisi omadusi, aga ka v\u00e4ga t\u00e4htsaid kultuurilisi tahke. Peamised vaatamisv\u00e4\u00e4rsused on Kolumbuse-eelsete kultuuride arheoloogiline p\u00e4rand ja inkade impeeriumi keskus, suurep\u00e4rane gastronoomia, koloniaalarhitektuur (seal on muljetavaldavaid koloniaalaja ehitisi) ja loodusvarad (Peruu on v\u00e4ga silmapaistev \u00f6koturismi sihtkoht).<br \/>\nAndid kulgevad paralleelselt Vaikse ookeaniga ja m\u00e4\u00e4ravad kolm piirkonda, mida traditsiooniliselt kasutatakse riigi geograafiliseks kirjeldamiseks. L\u00e4\u00e4nes asuv costa (rannik) on kitsas tasandik, mis on suures osas kuiv, v\u00e4lja arvatud hooajaliste j\u00f5gede loodud orud. Sierra (m\u00e4gismaa) on Andide piirkond, mis h\u00f5lmab Altiplano platood ja riigi k\u00f5rgeimat tippu, 6768 m (22 205 jalga) k\u00f5rgust Huascar\u00e1ni<br \/>\nKuigi Peruul on rikkalikud loodusvarad ja palju suurep\u00e4raseid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi, on see kahjuks v\u00e4ga vaene riik, kus vaesuses elab 25,8% elanikkonnast. Rikkad, peamiselt hispaania p\u00e4ritolu (ehk \u201ecriollo\u201c) eliit, elavad linnades.<br \/>\nAmetlik valuuta on uus sool (nuevo sol).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peruu on riik L\u00f5una-Ameerikas mandri l\u00e4\u00e4neosas, Vaikse ookeani l\u00f5unaosa \u00e4\u00e4res, ning h\u00f5lmab osa Andidest, mis kulgevad piki kogu L\u00f5una-Ameerikat. Peruu piirneb p\u00f5hjas Ecuadori ja Colombiaga, idas Brasiilia ja Boliiviaga ning l\u00f5unas T\u0161iiliga. Pealinn on Lima. Peruu on v\u00e4ga eriline ja mitmekesine riik, millel on palju ainulaadseid geograafilisi omadusi, aga ka v\u00e4ga t\u00e4htsaid kultuurilisi tahke. Peamised&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4419,"parent":63519,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"custom-page-templates-countrypage.php","meta":{"_acf_changed":false,"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","footnotes":"","bs_cache_bypass_cache":0,"bs_cache_related_page":0},"class_list":["post-64658","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"taxonomy_info":[],"featured_image_src_large":["https:\/\/www.worldclock.com\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/machupichu_peru.jpg",500,330,false],"author_info":{"display_name":"clocker","author_link":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/author\/clocker\/"},"comment_info":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64658"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64658\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63519"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.worldclock.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}