Tasuta tööriist
Päikesetõusu ja -loojangu ajad
Päikesetõus, päikeseloojang, kuldne tund, sinine tund ja päeva pikkus mis tahes linna ja kuupäeva jaoks.
Päeva pikkus aasta jooksul
Päikesetõus, päikeseloojang ja hämarik
- Päikesetõus ja päikeseloojang on hetked, mil päikese ülemine serv puudutab horisonti (arvestades atmosfääri murdumist).
- Kuldne tund on aeg, mil päike on horisondist vähem kui 6° kõrgemal – pehme ja soe valgus, mida fotograafid armastavad.
- Sinine tund on aeg, mil päike on 4–6° horisondi all ja taevas muutub sügavsiniseks.
- Tsiviilhämarik (päike 0–6° horisondi all) on piisavalt valge enamikuks välitegevuseks; enne täielikku pimedust järgnevad navigatsiooniline (6–12°) ja astronoomiline hämarik (12–18°).
Ajad arvutatakse linna koordinaatide põhjal standardsete astronoomiliste valemitega ja need on umbes minuti täpsusega. Pooluste lähedal ei pruugi päike nädalate kaupa üldse tõusta ega loojuda – siis näitab kalkulaator „polaarpäeva” või „polaarööd”.
Korduma kippuvad küsimused
Millal on kuldne tund?
Kuldne tund algab umbes tund enne päikeseloojangut ja kestab loojanguni ning uuesti päikesetõusust umbes tunni jooksul pärast seda. Täpsed ajad mis tahes linna ja kuupäeva jaoks on toodud ülal.
Miks on pikim päev juunis?
Juuni pööripäeva paiku (20.–21. juuni) on põhjapoolkera päikese poole kaldu, mistõttu on see aasta pikim päev. Lõunapoolkeral on pikim päev 21.–22. detsembri paiku.
Kas päikesetõusu ajad on kogu ajavööndis samad?
Ei. Ajavööndi idaservas tõuseb päike kella järgi varem kui lääneservas – laias vööndis võib vahe olla üle tunni.