Täpne aeg: Iraan

Teave: Iraan

Iraan on suur riik Lähis-Idas ja Lääne-Aasias, Omaani lahe, Pärsia lahe ja Kaspia mere vahel. Iraan piirneb läänes Iraagiga, loodes Türgi, Aserbaidžaani Nahhitševani eksklaavi, Armeenia ja Aserbaidžaaniga, kirdes Türkmenistaniga ning kagus Afganistani ja Pakistaniga. Iraani pealinn on Teheran. Iraani pinnamoe moodustavad kaks peamist mäeahelikku, mis ümbritsevad kõrbeid ja soolasoid sisaldavat orgu. Põhjas on Kaspia meri ning lõunas Pärsia ja Omaani laht. Asulad paiknevad tavaliselt mäestikes, rannikul ja mõnes oaasis. Neis vähestes piirkondades, mis sobivad põllumajanduseks, kasvavad kultuurid hästi, kui vett on piisavalt. Iraani tundlik keskkonnatasakaal on aga ohus, sest metsad ja põllumaa vähenevad ning nende asemele laieneb kõrb.
Kuni 1935. aastani tunti Iraani pigem Pärsia nime all; islamivabariigiks sai Iraan 1979. aastal pärast seda, kui valitsev šahh oli sunnitud maalt lahkuma. Konservatiivsed vaimulikud jõud kõrvaldasid kiiresti kõik läänestumise märgid ning liberaalsed ja vasakpoolsed mõjud. Riiki mõjutavad praegu eeskätt välismaiste moderniseerivate mõjude omaksvõtu tempo, vaimulike võimu ja rahva valitsemises osalemise lepitamine ning laialt levinud reaminõudmised. Peamised majanduslikud väljakutsed on inflatsioon ja tööpuudus (eriti noorte seas).
Pärsia keel on indoeuroopa keel, mis on Iraani riigi- ja ametlik keel. Üllatuslikult ei ole pärsia ja araabia keel omavahel üldse sugulased, kuigi pärsia tähestik näeb välja nagu araabia tähestik; pärsia keele grammatika sarnaneb paljude tänapäevaste Euroopa keelte omaga.
Iraani valuuta on riaal, rahvusvaheliselt tähisega IRR; hindu öeldakse aga sageli toomanites.