Täpne aeg: Iirimaa

Teave: Iirimaa

Poliitiliselt on Iirimaa jagatud Iiri Vabariigiks, mis hõlmab viis kuuendikku saarest, ja saare kirdeosas asuvaks Põhja-Iirimaaks, mis kuulub Ühendkuningriiki. 2011. aastal oli Iirimaa rahvaarv umbes 6,4 miljonit, mis teeb sellest Suurbritannia järel Euroopa rahvaarvult teise saare. Veidi alla 4,6 miljoni elab Iiri Vabariigis ja veidi üle 1,8 miljoni Põhja-Iirimaal. Iseseisva Iirimaa pealinn on Dublin. Saare pinnamoe moodustavad suhteliselt madalad mäed, mis ümbritsevad keskset tasandikku, ning sisemaale ulatub mitu laevatatavat jõge. Saar on kuulus lopsaka taimestiku poolest – seda kutsutakse ju „Smaragdsaareks“ –, mis on pehme, kuid äärmiselt ettearvamatu kliima tulemus, kus äärmuslikke temperatuure ei esine. Päikselised päevad võivad kiiresti muutuda pilviseks ja vihmaseks. Kuni keskajani kattis saart tihe mets.
2013. aasta seisuga on Iirimaa metsasus umbes 11% kogupindalast, samas kui Euroopa keskmine on 35%. Iiri kliima on väga mõõdukas ja liigitatud mereliseks. Seetõttu on talved nii põhjapoolse ala kohta oodatust pehmemad. Suved on aga jahedamad kui Mandri-Euroopas. Sademeid ja pilvisust on palju.
Iirimaa on kaasaegne kaubandusest sõltuv majandus, mille keskmine kasv oli aastatel 1995–2001 9%, kuigi olukord muutus pärast 2008. aasta suurt finantskriisi. Kunagi tähtsaim sektor, põllumajandus, jääb nüüd tööstusele kaugelt alla; tööstus annab 38% SKP-st, umbes 80% ekspordist ja annab tööd 28% tööjõust. Iirimaa valuuta on euro.